Võrgupüük kahlamispükstega

Kui inimesed mõtlevad võrgupüügile, siis tihtilugu seostavad nad seda püügiviisi suurte paatide ja sügava merega. Ent veetemperatuuri jahenedes meres, kui kala on rannas, tasub sättida kalavõrgud püügile ka madalasse vette. Järgnevas blogipostituses peatumegi harrastuslikul võrgupüügil kahlamispükstega.

Kahlamispükstega võrgupüügi eelised ning millal püüda?

Veetemperatuuri alanedes (ca 5-12C) on kala pigem madalamas vees ning peamisteks saakkaladeks on meie rannikumeres meriforell, lõhe, siig ja lest (soojemal ajal olenevalt piirkonnast ka ahven). Kuna püük toimub tõesti madalas, kohati ka alla põlvekõrguses vees, siis pole otstarbekas võrkude vette viimiseks kasutada paati. Pealegi võib valitud püügipiirkonnas esineda niivõrd palju kive, mille vahel paadiga laveerida ei ole sugugi lihtne ning varem või hiljem saab plastikpaat oma kerele kivide otsa sattudes vigastusi. Veel ühe lisaargumendina võtab võrgul käimine kahlamispükstega tunduvalt vähem aega, sest tegevuste nimekirjast jäävad ära paadi treilerilt maha- ja pealelaadimine, püügikohta ja tagasi sõit, kinnitusrihmadega toimetamine ning muu sellega kaasnev.

Võrgupüügiks vajaminev varustus

Püügivarustuse osas ei ole suuri erisusi. Paati asendavad kahlamispüksid ning kalavõrgu, märklippude ja raskuste transpordiks on hõlbus kasutada plastikust võrgukasti. Võrgulaskmisel eelistan kasutada spetsiaalset plastikust võrgupulka (https://kalastusmaailm.ee/vorgupulk-lukuga), kuhu võrk on eelnevalt juba kodus peale sätitud. Kui üks lipp ja võrguraskus on vees, siis vaikselt sügavamale liikudes, langeb sujuvalt ujukinöör pulga pealt vette, seda samaegselt õrnalt sõrmega pidurdades. Paljud samas ei kasuta võrgupulka, vaid lasevad võrku käe pealt – see on täielikult maitse asi ja iga kalamehe enda valik. Teise märklipu ja raskuse võtan endaga kaasa kasutades plastikklambreid (https://kalastusmaailm.ee/haaklukk-ahti-plastist-75mm-punane-4tk-pk) ja diagonaalselt üle rindkere olevat nööri, kuhu need klambritega kinnituvad –  see tagab, et mõlemad käed on vabad võrgu käsitsemiseks. Võrgunõudmist võib alustada madalamas vees olevast võrgujada otsast. Vabastades võrguraskuse nööri kalavõrgu ülemise selise küljest, saabki võrgu kasti lapata -  samaaegaselt pole vaja karta, et märklipp tuulega liikuma pääseb kuna võrguraskus jäi samuti vette. Võrguraskustena sobivad hästi spetsiaalsed kokkupandavad võrguankrud – vaiksemas lahesopis piisab 0,7kg kaaluvatest ankrutest (https://kalastusmaailm.ee/ankur-0-7-kg) kuid merele avatumates paikades võiks eelistada 1,5kg raskuseid ankruid (https://kalastusmaailm.ee/ankur-1-5-kg).

Kuidas tähistada võrk?

Püügivahendite tähistuse osas on 2016 aasta jaanuarist lubatud kasutada erandina madalamaid märklippe (nõutav on lipuvarda kõrgus 0,5m alates veeepinnast kuni lipu alumise servani) kuni  ühe meetri sügavuses vees, mis teeb kahlamispükstega võrgupüügi märksa lihtsamaks. Kui sügavus on suurem, kui  üks meeter, siis vastavalt nõuetele peab olema lipuvarda kõrgus üks meeter alates veepinnast kuni lipu alumise servani. Kaldapoolsesse otsa läheb 1-lipuga märklipp (https://kalastusmaailm.ee/marklipp-mini) ja merepoolsesse otsa läheb 2-lipuga märklipp (https://kalastusmaailm.ee/marklipp-mini-2).

Milline nakkevõrk valida?

Võrguvalikul tuleb silmas pidada, et kui on soov saagina näha pigem suuremaid ja jõulisemaid kalu -  näiteks meriforelli ja lõhet, siis tuleks valida sellised võrgud, mis oleksid tugevama võrgulinaga. Spetsiaalselt lõhe ja meriforelli püügiks kasutatakse multimonofil võrke, ehk siis keerutatud tamiiliga  võrgulina – 0,11x6mm. Peenikesest tamiilist võivad suuremad kalad lihtsalt läbi pääseda, sest need ei pruugi jõulistele liigutustele vastu pidada. Sügise paiku, orienteeruvalt septembrist kuni novembri keskpaigani võib kasutada julgemalt suurema silmasuurusega võrke, näiteks 60-65mm (sõlmest sõlmeni mõõdetuna)( https://kalastusmaailm.ee/nakkevork-60x1-2x0-11-6-multimonofil-75m-keskp-oranz-lohevork), talvel ja kevadepoole pigem veidi väiksema silmasuurusega –  55-60mm (https://kalastusmaailm.ee/nakkevork-55x1-2x0-11-6-multimonofil-75m-keskp-oranz-lohevork). Liiga väikese silmasuurusega ei ole mõtet püüda, sest siis kipub võrku jääma ka enam alamõõdulisi isendeid. Lestapüügil võiks silmasuurus olla tavaliselt 55mm ja tamiilijämeduseks 0,17mm (https://kalastusmaailm.ee/nakkevork-55x1-2x0-17-monofil-75m-keskp) – kui aga lest on ilus suur ning ka aruvukuselt on teda üsna rohkesti, siis võib vabalt kasutada ka võrku 60mm silmaga ja 0,20mm tamiilipaksusega (seda sama võib kasutada edukalt ka meriforellipüügil). Siiapüügil võiks silmasuurus olla vahemikus 43-48mm ja tamiilipaksus pigem peenike, näiteks 0,15mm – mida peenem on tamiil, seda paremini võrk siiga püüab (https://kalastusmaailm.ee/nakkevork-45x1-2x0-15-monofil-75m-keskp). Kui on suurem soov saagi osas siiakala saada, siis võiks püügipaiga valida sellise, kus oleks liivasem põhi.

Aeg-ajalt tehakse kalapüügieeskirjas muudatusi lubatud silmasuuruste kasutamise osas teatud perioodil või piirkonnas, mistõttu tuleks end enne püügile minekut ka erinevate võimalike kitsendustega antud piirkonnas kurssi viia.

Kokkuvõtteks

Võrgupüük kahlamispükstega on huvitavam ja paeluvamgi kui võrgupüük paadist. Ise vees olles, saad suurema füüsilise koormuse osaliseks ning pead olema ettevaatlikum, tunnetades jalgadega merepõhjas olevaid kive . Eriti vahetu ja hasartitekitav olukord on, kui sul on võrguselised peos ja tunned eemal võrgus rabistamist ning näed juba eemalt läikivat hõbedast külge, mis on saamas selle kalalkäigu suurepäraseks preemiaks.